Aktiivne vs passiivne kuulamine
 

Erinevus aktiivse ja passiivse kuulamise vahel tuleneb kuulaja käitumisest kõneleja suhtes. Meie igapäevases elus mängib võtmerolli kuulamine. See ei piirdu ainult millegi kuulmisega, vaid ka selle mõistmisega, mida kuuleme. Kuulamine võib toimuda kahel viisil. Nad on aktiivne kuulamine ja passiivne kuulamine. Aktiivne kuulamine on see, kui kuulaja on rääkija öelduga täielikult seotud. See on kahesuunaline suhtlus, kus kuulaja reageeriks aktiivselt esinejale. Passiivne kuulamine on aga hoopis erinev aktiivsest kuulamisest. Passiivse kuulamise korral on kuulaja tähelepanu esinejale vähem tähelepanu pööratud kui aktiivsele kuulamisele. See on ühesuunaline suhtlus, kus kuulaja ei reageeri kõnelejale. See artikkel püüab esile tuua erinevuse nende kahe kuulamisviisi vahel.

Mis on aktiivne kuulamine?

Aktiivne kuulamine on see, kui kuulaja on täielikult kaasatud ja reageerib esineja esitatud ideedele. Tavaliselt toimub see mitteverbaalsete näpunäidete kaudu, nagu noogutamine, naeratamine, näoilmeid vastusena esineja ideedele, silmsideme loomine jne. Kuulaja saab ka küsida küsimusi, selgitada ideid ja isegi kommenteerida teatud punkte, mis on olnud esitatud. Aktiivses kuulamises tegeleb kuulaja analüütilise kuulamise ja ka sügava kuulamisega. Kuulaja mitte ainult ei kuula, vaid analüüsib ka ideid, hindab neid kuulamise ajal.

Igapäevases elus muutume kõik aktiivseteks kuulajateks. Näiteks sõbra kuulamisel me mitte ainult ei kuula, vaid reageerime ka vastavalt olukorrale. Nõustamisel peetakse aktiivset kuulamist üheks põhioskuseks, mida nõustaja peab arendama. See võimaldab nõustajal paremad suhted kliendiga. Humanistlik psühholoog Carl Rogers väitis, et nõustaja peaks tema nõustamisel laiendama oma aktiivse kuulamise oskust, hõlmates ka empaatilise kuulamise. Carl Rogers määratleb empaatilist kuulamist kui “sisenemist teise privaatsesse maailma”. See toob esile, et aktiivne kuulamine võimaldab kuulajal täielikult suhelda, toetudes kõnelejale ja reageerides sellele.

Erinevus aktiivse ja passiivse kuulamise vahel

Mis on passiivne kuulamine?

Passiivse kuulamise korral ei reageeri kuulaja kõneleja ideedele, vaid kuulab lihtsalt. Sel juhul ei ürita kuulaja esinejat häirida, esitades küsimusi ja kommenteerides esitatud ideesid. See aga ei tähenda, et kuulaja kõnelejale suurt tähelepanu ei pööraks. Vastupidi, kuigi ta kuulab, ei ürita ta reageerida.

Kujutage näiteks ette, et viibite seminaril, kus on sadu inimesi. Tegelete passiivse kuulamisega, kuna kahesuunalise suhtluse moodustamiseks on vähem võimalusi. Kuulaja ei tee mingit silma kontakti ning tal on vähem ruumi küsimuste ja selgituste küsimiseks. Siiski võib abiks olla ka passiivne kuulamine. Nõustamisel usutakse, et passiivne kuulamine võimaldab kliendil hingata ruumi, et tema emotsioonid villida.

Aktiivne vs passiivne kuulamine

Mis vahe on aktiivsel ja passiivsel kuulamisel?

• Aktiivse ja passiivse kuulamise määratlus:

• Aktiivne kuulamine on see, kui kuulaja on täielikult kaasatud ja reageerib esineja esitatud ideedele.

• Passiivse kuulamise korral ei reageeri kuulaja kõneleja ideedele, vaid kuulab lihtsalt.

• Suhtlus:

• Aktiivne kuulamine on kahesuunaline suhtlus.

• Passiivne kuulamine on ühesuunaline suhtlus.

• Kuulaja reaktsioonid:

• Aktiivse kuulamise korral reageerib kuulaja mitteverbaalsete näpunäidete, kommentaaride ja küsimuste abil.

• Passiivse kuulamise korral kuulaja ei reageeri.

• Pingutus:

• Erinevalt aktiivsest kuulamisest ei vaja passiivne kuulamine palju pingutusi.

• Muu seotud tegevus:

• Aktiivsel kuulamisel analüüsib, hindab ja võtab kuulaja kokku.

• Passiivse kuulamise korral kuulab kuulaja lihtsalt.

Pildid viisakalt:


  1. Aktiivne kuulamine Wikicommonsi kaudu (Public Domain)
    Globaalsete instituutide seminar (CC BY-SA 3.0)